Igemehaiguste ravi

Igemehaiguste ravi seisneb erinevate ladestuste(hambakivi) eemaldamises hammastelt, milleks on meil kasutada erinevad vahendid ning metoodika. Hamba pinnale kasvav pisikute kiht põhjustab näiteks igemepõletikku ehk gingiviiti. Esimene põletiku tunnusmärk on igemeverejooks (hambaid harjates) ning paha lõhn ja maitse suus. Põletikus igemetaskud on mikroobidele hea kasvupaik, kust need võivad tungida ka mujale organismis ja halvendada mõnegi üldhaiguse kulgu.

Kui igemepõletikku ei ravita

(ehk hambakattu ei eemaldata), hakkab hammaste kinnituskude hävinema. Ige irdub hamba küljest, tekivad sügavad igemetaskud, kuhu asuvad elama lõaluud hävitavad pisikud.

 

Hambajuureümbrise põletiku puhul lisandub lisaks igemeverejooksule ja ebameeldivale hingeõhule ka igemeturse, mädakolded igemetaskus ning hammaste liikuma hakkamine.

 

Samas on tänapäevane suund hambaravis pigem haigusi ennetav, mistõttu on igemeravi kompleksne ja seisneb eelkõige haiguste põhjuste väljaselgitamises, korrektse hügieenitehnika õpetamises ning personaalse suuhügieeni programmi väljakujundamises ning järelkontrollis. Hea igapäevane kodune suuhügieen on igemepõletiku ennetamise ja paranemise eelduseks.

Pärast igemeravi:

Suhu asetatud marlitups hammustage kokku ning hoidke haaval 20 – 30 minutit.


Väldi ekstreemselt jahedat või kuuma sööki/jooki.

Puhasta ettevaatlikult hambavahesid hambavaheharja või hambaniidiga, seda muidugi juhul, kui arst ei ole soovitanud teisiti.

kaks korda päevas umbes minuti jooksul. Loputamist teosta pool tundi pärast hammaste pesu. Haava võib loputada maksimaalselt kahe nädala jooksul, kui arst ei ole ette näinud teisiti. Lahus võib hammastele tekitada pigmenti, kuid see ei ole püsiv ning seda on ravi järgselt lihtne eemaldada. Suu põletustunde või igemete tundlikkuse korral lahjenda lahust veega või konsulteeri hambaarstiga.