Juureravi

Meie kliinikus tehakse juureravi mikroskoobi abil, mis võimaldab arstil paremini näha keerulist juurekanalite anatoomiat. Kliinikus on juurekanalite kuumtäitmise süsteem, mis tagab kõige kvaliteetsema tulemuse.

 

Põletikust üldiselt või miks on juureravi vajalik?

 

Juurekanalisüsteem on ruum hamba sees, kus kulgevad närvid, veresooned ja lümfisooned. Enamasti on see kitsas ja keerulise anatoomiaga.  Kui bakterid sattuvad juurekanalitesse kaariese, lekkivate restauratsioonide, fraktuuride ja murdude kaudu käivituvad põletikulised reaktsioonid, mis tekitavad pulbikoe rõhu tõusu. Me tunneme seda tugeva valuna. Juhul, kui põletikuprotsess on aeglane ja vererõhu muutust ei esine, ei tunne me ka valu. Tugeva põletiku korral närvid ja veresooned juurekanalite sees ei suuda ise paraneda. Ilma ravita bakterid sattuvad hamba juuretipu all olevasse luusse ja alustavad luukoe hävitamist.

 

Milles seisneb juureravi?

 

Juureravi ehk endodontiline ravi on selleks, et hävitada mikroobe hamba juurekanalite süsteemis. Peamine juurekanalite desinfektsioon toimub just visiidi ajal, mille jooksul toimub aktiivne kemomehaaniline puhastus. Vajadusel, asetatakse juurekanalitesse ravim ja suletakse hambaõõs ajutise täidisega. Kui järgmisel visiidil on hambaarst kindel, et juurekanalisüsteem on infektsioonivaba, siis täidetakse kanalid termoplaastilise materjaliga  ärahoidmaks bakterite kanalisüsteemi tagasi tungimist. Juurekanalite täitmise järel taastatakse hambakroon, et hammas saaks jälle täita oma funktsiooni. Taastamine teostatakse valguskõvastuva täidise või hambalaboris valmistatud krooniga. 

 

Kui kaua võib kesta juureravi?

 

Sõltuvalt hamba juurepõletiku iseloomust võib juureravikuur kesta 1 kuni 3 visiiti. Mida raskem on ravi, seda rohkem visiite on vajalik. Ühe visiidi kestvus on ca 1,30h - 1,45h.

 

Kas võib tunda valu?

 

Visiidi ajal enamasti valu ei tunne.

Paar- kolm päeva peale protseduuri võib esineda valulikkus. Vajadusel võib võtta valuvaigistit. Kõige sobivam on Ibuprofeen.

 

Kui kõrge on juureravi edukus?

 

Tõenduspõhise kirjanduse adnmetel on juureravi edukuse määr keskmiselt ca 90%. Luudestruktsioonide paranemise kontrollimiseks tehakse röntgenülesvõte poole aasta kuni aasta möödumisel juureravist. 

Juhul, kui põletik püsib luus peale juureravi teostamist või ei ole vana juureravi juurekanalis oleva tihvti tõttu üldse võimalik võib vajalikuks minna kirurgiline operatsioon, mille käigus eemaldatakse juuretipp ning töödeldakse põletikukolle. 

 

Juureravi komplikatsioonid

 

Meie tänapäevased juureravivõimalused on drastiliselt muutunud, alustades suurendusest, isolatsioonist  ja lõpetades tehnikaspetsiifiliste instrumentidega ja lahuste aktivatsiooni meetoditega. Kuid isegi siis on juureravi keeruline protseduur, mille käigus võivad tekkida ka tüsistused:

1. murdunud instrumendid  juurekanali(te)s. Pöörlevad instrumendid kipuvad murduma kanalitevahelistel ühendustel ja liitumiskohtadel tipu vahele jäämise tõttu. Mõningatel juhtudel on võimalik instrument kanalist kätte saada või mööduda. Kui murdunud instrument blokeerib kanalit, jäetakse see kanalisse ja  kontrollitakse olukorda  aasta möödudes. Kui põletik säilib, tuleb kaaluda kirurgilise protseduuri vajalikkust.

2. juurekanaliruum pole avatav. Hambaarstist sõltumatu on olukord, mil esineb juuretippu ümbritevas luus põletik, kuid juurekanal on luustunud. Tihti põletik taandub, kui kanalit desinfitseeritakse ja täidetakse nii kaugele kui võimalik. Kui infektsioon siiski ei parane, siis on vajalik teostada spetsiaalne kirurgiline operatsioon.

3.  juurekanalit pole võimalik tipuni läbida eelneva juureravi käigus tekkinud juurekanali suuna muudatuste tõttu

 

Kas juureravi on alati võimalik?

 

Enamikul juhtudel on ravi teostatav, kuid järgmistel olukorradel jääb hamba prognoos halvaks:

-  juure vertikaalne mõra

-  hamba krooniosa ulatuslik hävinemine (hammas ei ole taastatav)

-  ebapiisav luuline kinnitus

-  juurte ulatuslik hävinemine

-  juureravi tehniliselt võimatu - juurekanalid pole läbitavad, kuid juuretippe ümbritsevas luus esineb põletik

 

 

 

 

 

 

Teksti koostas dr. Stella Ambardanian